Savann

                                                               MULLASTIK Savannis levivad viljakad punakaspruun- ja pruunmullad. Muldade värvus on tingitud neis sisalduvast raua- ja  alumiiniumiühenditest.  Kuna temperatuuri aastane kõikumine on siin minimaalne, toimub kivimite murenemine peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise  tagajärjel. Pika kuivaperioodi tulemusena muutub pinnas savannides väga kõvaks ja kuivaks. Vihmade tulekul, mis siin saabuvad tavaliselt järsku tugevate äikesevalingutena, voolab vihmavesi mööda lõhestatud ja kuivanud maapinda kiiresti madalamatesse kohtadesse. Sellised tugevad vihmavalingud kulutavad kõvasti maapinda. Vihmaperioodil lagunevad pinnasesse sattunud orgaanilised ained kiiresti ning nad uhutakse sügavamale. Põua ajal laguneb orgaaniline aine aeglaselt, kuna ainest lagunda...

                                                                        MAAVARAD Savannivööndis leidub ka mõningaid maavarasid. Aafrikas leidub kulda, teemante ja vasemaaki. Brasiilia savannides, mida kutsutakse kampoks, leidub aga raua-, alumiiniumi-, mangaani- ja teisi metallimaake. Põhilised ressursid on mineraalressursid nagu boksiidid, tsirkoonium, uraan ja süsi.Samuti on üsna suured mangaani-,teemandi- ja kullavarud.

                                                                         TAIMESTIK Tüüpilisteks savannitaimedeks on akaatsia, ahvileivapuu, sõrmrohi, purpur-hiidkirss, eukalüpt ja pudelpuu. Rohttaimedest on valdavaks vihmaperioodil kiiresti kasvavad kõrrelised. Põuaperioodil taimede maapealsed osad kuivavad, säilivad vaid maasisesed juured ja alumistes lehetuppedes asuvad pungad. Vihmaperioodil võivad taimed kasvada kuni kahe-kolme meetri kõrguseks, kuid leidub ka kuni viie meetri kõrguseid liike. Tüüpiliste savannikõrreliste varred ja lehed on üsna jäigad ning paindumatud. Kui niiskust on küllaldaselt, kasvavad siinsed rohttaimed väga kiiresti – päevane juurdekasv võib ulatuda isegi kuni paari-kolmekümne sentimeetrini. Savannides levinud puuliigid hargneva...

                                                                  LOOMASTIK Savanniloomad on kohastunud läbima pikki vahemaid vee- ja toiduotsinguil. Nii rohusööjad kui kiskjad eelistavad elada karjades. Veevajaduse rahuldab paljudel toit. Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikud, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakud. Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele:lõvidele, leopardidele, šaakalitele, hüäänidele ning geparditele. Veekogude ääres elavad jõehobud ja krokodillid. Kuivaks perioodiks koondub loomastik jõgede ja järvede lähedusse, esimese vihmaga ja rohu tärkamisega hajuvad loomad tasandikele poegima. Arvukalt leidub savannides putukaid, kellest toitub mitmekesine linnuriik. Savannis elavad jaanalind,marabu,...

Haigusi levitavad tsetsekärbsed. Enamasti levivad haigused sääskede ja muude siuksete haiguste kauda. Et neid mitte saada pead laskma endale peale sääsetõrjet ja muid vahendeid nt pikki riideid erinevaid spreysi jne.

Savannide suurimad keskkonnaprobleemid on salaküttimine, tulekahjud, puude hävitamise ning ülekarjatamise tagajärjel maa erosiooniohtlikuks muutumine.

Ammustest aegadest alates on savannid olnud kasutatavad karjamaadena. Paljud teadlased peavad Aafrika savannialasid inimkonna hälliks. Siit on leitud kolme miljoni aasta vanuseid inimeste eelkäijate luustikke. Savannides asuvatel karjamaadel karjatatakse peamiselt veiseid, aga ka kitsi ja lambaid. Kohati on savannid ka üles haritud. Kultuurtaimedest kasvatatakse siin teravilju hirssi, maisi, sorgot ja ube, mugulvilju bataati ehk maguskartulit, jamssi ning maniokki. Soodsamate tingimustega piirkondadesse on rajatud suuri istandusi, kus kasvatatakse ananassi, banaani, kohvi- ja kakaouba, õlipalmi, maapähklit, tubakat ja puuvilla. Savannivööndis leidub ka mõningaid maavarasid. Aafrikas leidub kulda, teemante ja vasemaaki. Brasiilia savannides, mida kutsutakse kampoks   , leidub aga raua-, alumiiniumi-, mangaani- ja teisi metallimaake. Nagu mujalgi maailmas kasutusel olevate maavaraleiukohtade juurde ...

Savannis on kaks aastaaega: vihmane ja kuiv. Temperatuurid jäävad aastas keskmiselt 20–30 kraadi vahemikku. Kuival aastaajal on sademeid vähe – ligikaudu 200 mm, märjal aastaajal seevastu kuni 1000 mm.

Kõige tüüpilisemalt on lähisekvatoriaalne  mussoonkliima  välja kujunenud umbes 5. ja 20.  laiuskraadide  vahemikus. Seega hõlmavad savannid enda alla osi  Hindustani poolsaarest ,  Indohiina poolsaarest ,  Kesk- ja Lõuna-Aafrikast ,  Lõuna-Ameerikast  ja  Austraaliast . Savannide levikuala on kõige suurem Aafrikas.

Savannid levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. Lähisekvatoriaalsed vöötmed asuvad ekvaatorist pöörijoone suunas, ulatudes 15. laiuskraadini. Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Savannides asuvaid riike: Aafrikas – Lõuna- Aafrika, Sambia, Kenya, Kongo Demokraatlik, Tansaania jt. Vabariigid, Lõuna- Ameerikas – Brasiilia, Boliivia, Hondurase, Nicaragua jt. Vabariigid ja veel on savanne Austraalias.