savannide haigused
Haigusi levitavad tsetsekärbsed. Enamasti levivad haigused sääskede ja muude siuksete haiguste kauda. Et neid mitte saada pead laskma endale peale sääsetõrjet ja muid vahendeid nt pikki riideid erinevaid spreysi jne.
inimtegevus savannides
Ammustest aegadest alates on savannid olnud kasutatavad karjamaadena. Paljud teadlased peavad Aafrika savannialasid inimkonna hälliks. Siit on leitud kolme miljoni aasta vanuseid inimeste eelkäijate luustikke. Savannides asuvatel karjamaadel karjatatakse peamiselt veiseid, aga ka kitsi ja lambaid. Kohati on savannid ka üles haritud. Kultuurtaimedest kasvatatakse siin teravilju hirssi, maisi, sorgot ja ube, mugulvilju bataati ehk maguskartulit, jamssi ning maniokki. Soodsamate tingimustega piirkondadesse on rajatud suuri istandusi, kus kasvatatakse ananassi, banaani, kohvi- ja kakaouba, õlipalmi, maapähklit, tubakat ja puuvilla. Savannivööndis leidub ka mõningaid maavarasid. Aafrikas leidub kulda, teemante ja vasemaaki. Brasiilia savannides, mida kutsutakse kampoks , leidub aga raua-, alumiiniumi-, mangaani- ja teisi metallimaake. Nagu mujalgi maailmas kasutusel olevate maavaraleiukohtade juurde ...
Kommentaarid
Postita kommentaar