savanni paiknemine

Savannid levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. Lähisekvatoriaalsed vöötmed asuvad ekvaatorist pöörijoone suunas, ulatudes 15. laiuskraadini. Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Savannides asuvaid riike: Aafrikas – Lõuna- Aafrika, Sambia, Kenya, Kongo Demokraatlik, Tansaania jt. Vabariigid, Lõuna- Ameerikas – Brasiilia, Boliivia, Hondurase, Nicaragua jt. Vabariigid ja veel on savanne Austraalias.


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

inimtegevus savannides

Ammustest aegadest alates on savannid olnud kasutatavad karjamaadena. Paljud teadlased peavad Aafrika savannialasid inimkonna hälliks. Siit on leitud kolme miljoni aasta vanuseid inimeste eelkäijate luustikke. Savannides asuvatel karjamaadel karjatatakse peamiselt veiseid, aga ka kitsi ja lambaid. Kohati on savannid ka üles haritud. Kultuurtaimedest kasvatatakse siin teravilju hirssi, maisi, sorgot ja ube, mugulvilju bataati ehk maguskartulit, jamssi ning maniokki. Soodsamate tingimustega piirkondadesse on rajatud suuri istandusi, kus kasvatatakse ananassi, banaani, kohvi- ja kakaouba, õlipalmi, maapähklit, tubakat ja puuvilla. Savannivööndis leidub ka mõningaid maavarasid. Aafrikas leidub kulda, teemante ja vasemaaki. Brasiilia savannides, mida kutsutakse kampoks   , leidub aga raua-, alumiiniumi-, mangaani- ja teisi metallimaake. Nagu mujalgi maailmas kasutusel olevate maavaraleiukohtade juurde ...
Lisateave

Mullastik

Kujutis
                                                               MULLASTIK Savannis levivad viljakad punakaspruun- ja pruunmullad. Muldade värvus on tingitud neis sisalduvast raua- ja  alumiiniumiühenditest.  Kuna temperatuuri aastane kõikumine on siin minimaalne, toimub kivimite murenemine peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise  tagajärjel. Pika kuivaperioodi tulemusena muutub pinnas savannides väga kõvaks ja kuivaks. Vihmade tulekul, mis siin saabuvad tavaliselt järsku tugevate äikesevalingutena, voolab vihmavesi mööda lõhestatud ja kuivanud maapinda kiiresti madalamatesse kohtadesse. Sellised tugevad vihmavalingud kulutavad kõvasti maapinda. Vihmaperioodil lagunevad pinnasesse sattunud orgaanilised ained kiiresti ning nad uhutakse sügavamale. Põua ajal laguneb orgaaniline aine aeglaselt, kuna ainest lagunda...
Lisateave